OTS – Korduma Kippuvad Küsimused

VASTUSED KORDUMA KIPPUVATELE KÜSIMUSTELE SEOSES OTS-SEEMNE DEKLARATSIOONIGA

Kas oma toodetud seemet tohib kasutada?
Parima tulemuse saavutamiseks taimekasvatuses soovitame kasutada sertifitseeritud seemet. Kindlasti võiks oma seemnevaru uuendada sertifitseeritud seemne vastu iga 3 aasta tagant. Oma toodetud seemne kasutamine on enamikel juhtudel lubatud ja sordiesindajad ei ole vastu oma toodetud seemne vastutustundlikule kasutamisele, kuid seejuures peab järgima seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Ühtlasi tuleb tähele panna, et kaitsealuse sordi OTS-seemet võib suuremas mahus kasutada ainult teatud liikide puhul, mis on kehtestatud maaeluministri määrusega. Siin nimetamata liikide kaitsealuste sortide OTS-seemet ei tohi kasutada.

Miks peab maksma OTS-tasu?
Tasu maksmise kohustus sordiomanikule või -esindajale tuleb maksta kaitsealuste sortide oma tarbeks toodetud (OTS) sertifitseerimata seemne kasutamise eest vastavalt sordikaitse reglementidele (Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus;  EL Nõukogu määrus 2100/94). See on aretajatasu, mis sarnaselt sertifitseeritud seemne litsentsitasule on kompensatsioon sordiomanikule intellektuaalomandi kasutamise ja sellest saadava hüve eest.

Mida tähendab OTS-seemne kasutamine?
OTS-seemne kasutamine tähendab selle külvamist samas tootmisüksuses, kus see eelnevalt kasvatati. Sellise seemne turustamine ei ole lubatud.

Kellele saadetakse päringud OTS-seemne kasutamise kohta?
Infopäring oma toodetud seemne kasutamise kohta saadetakse tootjatele, kes on eelneval või varasematel aastatel tegelenud põllumajandusega, saanud põllumajanduslikke toetusi või ostnud sertifitseeritud seemneid Seemneliitu kuuluvatelt sordiesindajatelt. Võimalik, et vahel satub päringu saajate hulka enam mitteaktiivne tootja või muu tegevusalaga ettevõtja. Selle kordumise vältimiseks on hea saata Seemneliidule vastuseks vastav kommentaar.

Miks on päringu saatnud mittetulundusühing Eesti Seemneliit? Seemnekasvatajate tulu peaks tulema sertifitseeritud seemne müügist.
Eesti Seemneliitu kuuluvad erinevad seemnevaldkonna osapooled Eestis ning OTS-seemne kasutamise info ja tasu kogumisel esindab MTÜ liitu kuuluvaid sordiesindajaid (vt nimekirja SIIT). Vastavalt sordikaitse reglementidele on sordiesindajal õigus saada tasu oma toodetud seemne kasutamise eest (nn OTS-tasu või ’õiglane tasu’). Seda tasu ei saa endale seemnekasvatajad, kelle tegevuseks on sertifitseeritud seemne tootmine ning mõnel juhul müük.

Kas ma PEAN vastama?
Vastavalt sordikaitse regulatsioonile peab tootja teatama kaitsealuse sordi oma toodetud seemne kogused sordi omanikule (või Eestis esindajale). Seemneliitu volitanud sordiesindaja esitab vastava infonõude liitu vahendusel ning sellele vastamata jätmisel rikub põllumajandustootja seadust.

Mis siis, kui ma ei saanud päringut, aga olen oma toodetud seemet kasutanud?
Seadusega on kehtestatud infonõudele vastamise ja tasu maksmise kohustused. Et Seemneliit saaks väljastada OTS-tasude arve, millega tasumisega täitsa õiglase tasu maksmise kohustus, on vaja infot kasutatud sortide kohta ning selle saab edastada deklaratsiooni kaudu. Esindades mitut ettevõtet, palutakse täita deklaratsioonid eraldi.

Ma ei tegele seemnetootmisega, olen tavatootja või loomakasvataja – see teema vist ei puuduta mind?
OTS-tasu maksmise kohustus kaitsealuste sortide eest kehtib kõigile, kes on oma toodetud seemet külvanud, olenemata tootmise eesmärgist.

Olen väike-ettevõtja või ei kasutanud oma toodetud seemet – mida sinna kirjutama peab?
Väike-ettevõtjad (vaata määratluse kohta siit SIIT) on OTS-tasu kohustuse maksmisest vabastatud ning kui OTS-seemet ei kasutatud, pole millegi eest tasuda vaja. Tagasiside vastava infoga on siiski oodatud– Seemneliit ei oma infot põllumajandustootja kasutatavate pindade kohta ning samuti on päringu kordumise vältimiseks vajalikud EI-vastused OTS-seemne mitte kasutamise korral.

Olen juba maksnud sertifitseeritud seemne eest, miks veel raha küsitakse?
Sertifitseeritud seemne hinnas ei sisaldu prognoositavat tasu seemne hilisema endale paljundamise eest.

Olen nõus maksma Eestis aretatud sortide eest, aga välismaalastele ei taha maksta.
Sordikaitse reglemendid kehtivad ühtsena nii Eestis kui välismaal aretatud sortidele. Samuti on Eesti Taimekasvatuse Instituudi jaoks äärmiselt oluline hea koostöö välismaiste seemnetootjate ja sordiaretajatega. ETKI ise esindab lisaks enda omadele ka suurt valikut välismaist päritolu sorte.
Oma toodetud seemne ning sordikaitse küsimustes ei saa eristada sorte päritolu järgi, kuna aretamiseks ning kaitse alla võtmiseks on kõik teinud samasugused investeeringud. Põllumajandustootja peaks mõtlema sortidele, mida ta oma tootmises kasutab ning andma hinnangu, kui suur on tema huvi kasvatada välismaiseid sorte. Kindlustamaks uute sortide jätkuvat ja mitmekülgset valikut Eestis on vajalik sordiesindajate ja põllumeeste koostöö oma toodetud seemne kasutamise osas.

Olen juba ammusest ajast endale seemet paljundanud, kas pean maksma igavesti?
Sordiomanikul on õigus küsida tasu sordist kasvatatud oma toodetud seemne eest ka järgnevatel perioodidel kui sordikaitse kehtib. OTS-tasu maksmise kohustusel ei ole aastatega määratud tähtaega, küll aga on ajaliselt piiratud sordikaitse kehtivus. Sort saab olla Eesti või EL kaitse all maksimaalselt 25 aastat, kuid vähe parkikas kasutusel olevaid sorte hoitakse kaitse all nii kaua. Sordiesindajad uuendavad pidevalt oma pakutud sortide valikut ja professionaalsed põllumehed teevad samuti jooksvalt korrektuure enda sordieelistustes.
Kui on plaan pikemat aega OTS-seemet kasutada, siis selliseks puhuks on Seemneliidu soovitus varuda mitme aasta külvimaterjal esimesest C2-st kasvatatud saagist. Nii tagate OTS-seemnele parima võimaliku kvaliteedi.

Kes selle tasu endale saab?
OTS-tasusid on õigus koguda sordiomanikul või sordi esindajal vastavalt kokkuleppele omanikuga. Seemneliit kannab kogutud tasud sordiomanikele edasi, ühtlasi saavad sordiesindajad enda sortide kasutamise kohta ülevaate vastavalt põllumeeste antud andmetele. Info ja tasude kogumisega kaasnevad kulutused kompenseerivad sordiesindajad Seemneliidule teenustasu maksmisega.

Millised on andmete edastamise variandid? Kas teistes riikides toimub see samamoodi?
Seadus kehtestab põllumajandustootjale kohustuse vastata sordiesindaja infopäringule, aga päringu vorm ning kuju ei ole määratud. Eestis on välja kujunenud deklaratsioonivorm, kuhu on kantud kõigi esindajate sordid. Andmeid on võimalik Seemneliidule esitada ka vabas vormis kirja või telefoni teel. Andmete põhjal koostatakse OTS-tasu arve, mille põllumees saab taasesitataval kujul.
Teistes riikides on kasutusel erinevaid süsteeme. Mitmel pool käib andmete kogumine Seemneliidule sarnase organisatsiooni kaudu. Reglemendid pakuvad ka võimaluse sordiesindajate ja tootjaid ühendavate organisatsioonide kollektiivkokkuleppeks, millega ühistu või sarnase organisatsiooniga lepitakse kokku andmete esitamise vorm, tähtajad ja tasude määrad liikmetele. See variant on mõnes riigis ka töös, samuti kogutakse mõnel pool andmeid teiste põllumeeste poolt täidetavate vormide kaudu (nt toetuste taotlused).

Põllumeeste kogemuse, paremate seadmete ja vahendite kättesaadavuse tõttu on oma toodetud seemne kasutamine Eestis väga suure osakaaluga sertifitseeritud seemne kõrval.  Oma toodetud seemne kasutamisel on parim tulemus, kui juba selle kasvatamisel järgitakse seemnetootjatele harjumuspäraseid põhimõtteid  - seemnepõllu valik, harimine, sorteerimine. Loomulikult tuleb enne külvamist kontrollida oma seemne kvaliteeti (lisaks idanevusele on olulised ka 1000 tera mass ning puhtus). Ootame kõiki põllumehi Seemneliidu regionaalsetele seminaridele, kust saab vajalikke teadmisi seemnetootmise kohta ja häid nõuandeid seemnete kvaliteedi tagamiseks.
Jälgi Seemneliidu kodulehte ning Facebooki uudiseid, et olla üritustega esimesena kursis!